Mallorca

Sihtkohaotsing:

 

Sihtriik: Mallorca

Ametlik keel: hispaania
Pealinn: Palma
Pindala: 3640 km²
Rahvaarv: 869 100(2010)
Iseseisvus: Hispaania
autonoomne piirkond al. 01.03.2007
Rahaühik: euro (EUR)
Ajavöönd: GMT +01
Maakood: +34
Viisavaba.

Päike
+28°C
Vesi
+20°C
Kohalik aeg 05:07
 

Mallorca on Baleaaride suurim saar, asub ta Vahemeres, umbes 200 kilomeetri kaugusel Pürenee poolsaare kagurannikust. Mallorca, nagu teised saared Baleaaridel, kuulub autonoomse piirkonnana Hispaania Kuningriigi alla. Saare pealinn Palma on ka kogu Baleaaride pealinn. Mallorca mõõtmed põhjast lõunasse on 60 km ja idast läände 80 km, ning see teeb saare pindalaks kokku 3640 km². Kõrgeim mägi Mallorcal, Puig Major, ulatub merepinnast 1445 m kõrgusele (kuna see asub kinnisel sõjaväebaasi territooriumil, siis tipuvallutajad peavad piirduma Puig de Massanella 1364 meetrise tipuga).

Saar on vulkaanilist päritolu ning seda ilmestavad kaks umbes 70 kilomeetri pikkust mäeahelikku - massiivsem neist, Serra de Tramuntana, jätab enda alla saare loodeosa ning teine, mõnevõrra madalam ahelik, jookseb sellega samasuunaliselt saare kaguosas. Kirderannikul püüavad pilku kaks kaunist lahte, Badia de Pollenca ja Badia d'Alcudia, põhjarannik on üldjoontes kaljune. Saarelt leiab hulga põnevaid koopaid, nii maapealseid kui veealuseid - Cuevas dels Hams ja the Cuevas del Drach peidavd endas veel ka lisaks maa-aluseid järvesid. Mõlemad koopad jäävad idarannikul asuva linna Porto Cristo lähedusse.

Mallorcal on 400 kilomeetri jagu ilusat rannajoont, kuhu mahub loomulikult loendamatul arvul liivarandasid ja lahesoppe selge sinise veega. Saare populaarsemad kuurordid on Magalluf, Palma Nova ja Arenal edelarannikul; Cala Dor ja Puerto Cristo idarannikul; Playa de Muro, Cala san Vincente ja Puerto Pollensa põhjarannikul, Mallorca parimaks rannaks peetakse Alcudia't. Randadele pakuvad vaheldust iidsed külad, rooma-aegsed varemed, mandli- ja oliivisalud, keskaegsed kindlused, kloostrid ja katedraalid.

Mallorca_lipp Mallorca kaart